ITSPEA2017S-Teema8

IT-Proff

Professionaalsus taaskord ilu on vaataja silmades, ehk mis ajast on peegi nii proff, et kohe on. Sama nagu füüsikas taustsüsteem. Kui keegi kirjutaks kokku oma keele ja kompilaatori, siis oleks looja tol hetkel vaieldamatu oma ala professionaal, kuid kas sellest ka kasu on kui olla porilombi kuningas. Ehk mis hetkest alates on proff proffessionaal, kindlasti mitte ei saa seda määrata mingis kindlas skaalas ehk ma olen 100 punkti skaalal 11 ehk natuke proff, samuti ei saa sellele omistada ajalist mõõdet, sest ükspäev võid olla parim, teine päev aga enam ei tea midagi(khm JS erinevad variandid).

Mida on professionaalil vaja, et ta seda oleks, esiteks teadmisi omas valdkonnas, kogemusi, äramärkimist teiste poolt ja head taustsüsteemi. Ehk proffessionaal omab oskusi, teadmisi ja praktikaid, mis aitavad midagi läbi viia hulka kiiremini, paremini, odavamalt, lihtsamini kui inimesel kellele ta oma teenust osutab. Sellega juba tähendab, et lisaks oma valdkonnale peab ta oskama ka suhelda ja ja reklaamida. Heameelega ütleksin, et kui ainult professionaalid IT-sektoris tegutsektsid oleks maailm palju parem, kuid kahjuks see nii ei ole. On palju markantseid näiteid kus "professionaalid", keda tõesti peetakse väga headeks on siiski jäänud loorberitele puhkama ja ajast maha jäänud paar aasta, mistõttu neid ei tohiks enam proffi sildiga autasustada. 

Praeguseks on Eestis jõutud sinnamaani, et ilma paberita ei juhtu enam midagi. Riigihankel ei saa osaleda kui vajaliku tegevuse hariduse paberit pole IT-s lihtsalt paber ükskõik, sest see on riigile tume maa, aga paber ikkagi vajalik(aga nt ehituses iga liigutus eraldi paberil). Edasi korralik reklaamiagentuur seljataga, sest proffe saab ju Eestis olla ainult üks. Korralik rahakott, et nii paber, kui ka reklaamiagentuur kinni maksta. Hunnik kaasanoogutavaid jüngreid kes hoolitseksid, et rahakott tühjaks ei saaks. Ja siis võib-olla ka näpuotsaga natuke termineid , et saaks soolapuhuda teadmatumatele. Vähemalt riigipoolse süsteemi jälgimisel olen jõudnud sellisele järeldusele. Ja nüüd kui tekkis küsimus miks ei paranda kus näed vajaka. Siis kahjuks see niimoodi pole uus RiigiHankeSeadus pani veel rohkem päitseid pähe ja veel ebakompetentsemad inimesed on hangete kallal. Hanke vorm on ülimuslik hanke sisule. Ning samuti hangete vajadus on absoluutne poliitiline vaade, ehk mitte teadjate soov midagi teha, sest IT on lahe, aga ma ei tea mis see on ja ma kardan ka küsida variant.

ITSPEA2017S-Teema6

Autoriõigused

Minu arust on tegu vägagi mõistliku lahendusega. Failide jagamine siiani toimib, ning jätkuvalt on meelelahutustööstus tugevas kasumis. Seetõttu, et ka nemad on lõpuks pidanud hakkama ajaga kaasa käima ja nentima fakti, et tarbija kellele kogu nende tööstus suunatud on ei pea alati jalgu selga võtma ja poodi nende kaupa tarbima minema. Ehk tarbija hääletas jalgadega, kui tootja ei suuda mõistlikku valikut tarbimiseks välja pakkuda siis piraadid said sellega hakkama. Nüüd kus tootjad on pidanud ka vaeva nägema ja tarbija arvamusega ka arvestama siis nagu näha siis nad siiani elavad ja ka kasumid internetist neile täitsa suureks kasvanud. Lihtsalt tööstus oli stagneerunud ja juured liiga sügavale oma viisidesse kinni istutanud. Innovatsiooniks oli vaja, et keegi hallal alal nad üles ärataks. Seetõttu pean ma Piraadi parteiga nõustuma, tänu reeglite painutamisele kagu ühiskond arenes ja seda ainult positiivse poole.

ITSPEA2017S-Teema5

7. Aita piirata sõimusõdu

Esimese asjana tuleb kohe meelde, et mis iganes arvutimängudes, kus mängivad samaaegselt palju inimesi, leidub raudselt vähemalt üks, kes lihtsalt tühja koha pealt hakkab teisi sõimama. Või sõimab lihtsalt selle pärast, et keegi teine mängija julgeb temast parem olla. Sellele sõimule järgneb omakorda selle isiku sõimamine ja need sõnad pole eriti sobilikud, kui serveris mängib ka väikeseid lapsi. Sõltuvalt mängust, on ka servereid, kus on aktiivsed administraatorid, kes saavad sõimavad mängijad välja visata. See süsteem on üsnagi toimiv, kuid erinevates mängudes on ka ametlikud serverid, kus üldjuhul mängijad ei saa sõimu midagi parata. Õnneks on mõningates mängudes võimalik esitada mängija kohta kaebus, mida serverhaldaja ka üle kontrollida saaks, kuid kas sõimaja reaalselt mingit karistust selle eest saab, ei kujuta ette. Leian, et igas mitmik-mängus võiks olla valik, kus mängijad saavad teha hääletuse, et kas vaigistada sõimaja juttu või ei. Kui mitu korda on mängija ära vaigistatud, aga lõpuks midagi asjalikku rääkida tahab, küll on järgmine kord targem, et ei tasu igasuguseid sõnu loopida.

Sama võiks kehtida ka mujal internetis, ainuke probleem on kas sõimamine on ka sõnavabadus. Otseselt võttes kuna teotatakse kellegi isikut siis mina seda ei leiaks. Või samas sõnavabadus samas stiilis kui vabadus varastada ja selle eest karistust saada. Kui võtta tänaval politseiniku sõimaja, siis tema saab karistada, kahjuks tavakodaniku sõimamise eest on väga raske saada kodanikul lohutust, sõimaja karistamisega. Samas kui võtta, et me kõik oleme inimesed, siis sellist situatsiooni ei tohikski tekkida. Tänaval ei kohta just tihti seda hetke, et keegi koguaeg iga liigutuse peale teist sõimaks. Internetis on see aga saanud paratamatuseks. Internetis on aga mängureeglid teised ja karistust aga kunagi ei oodata. Ning tundub et karistus vist ainult inimesi viimasel ajal motiveeribki.

ITSPEA2017S-Teema15

Eetikakoodeks

IEEE

1. to hold paramount the safety, health, and welfare of the public, to strive to comply with ethical design and sustainable development practices, and to disclose promptly factors that might endanger the public or the environment;
2. to avoid real or perceived conflicts of interest whenever possible, and to disclose them to affected parties when they do exist;
3. to be honest and realistic in stating claims or estimates based on available data;  
4. to reject bribery in all its forms;  
5. to improve the understanding by individuals and society of the capabilities and societal implications of conventional and emerging technologies, including intelligent systems; 
6. to maintain and improve our technical competence and to undertake technological tasks for others only if qualified by training or experience, or after full disclosure of pertinent limitations;  
7. to seek, accept, and offer honest criticism of technical work, to acknowledge and correct errors, and to credit properly the contributions of others;  
8. to treat fairly all persons and to not engage in acts of discrimination based on race, religion, gender, disability, age, national origin, sexual orientation, gender identity, or gender expression;
9. to avoid injuring others, their property, reputation, or employment by false or malicious action;  
10. to assist colleagues and co-workers in their professional development and to support them in following this code of ethics.

Miks IEEE

IEEE on siis Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, mis tegeleb kõigega mis on seotud elektriga. Ehk nemad on uute tehnoloogiate rajajad. Nad standardiseerivad seadmeid, ühendusi ja liideseid. Koolitavad vanu, praeguseid ja tulevasi insenere. Põhimõtteliselt on tänu sellele organisatsioonile üldse praegusel ajal võimalik internet kui selline. Ehk nende standardid on pannud aluse vabale internetile tänu ühendusprotokollidele, tuumikserveritele ja võrguliideste standarditele. Nemad oma tegevusega tänapäeva informaatika alustala, seetõttu sai ka nemad valituks. Ja nagu näha siis nemad on enda aluseks võtnud ikkagi inimese, kes on kogu infosüsteemide eesmärgiks ja on suunatud sellele, et kedagi ei koheldaks ebavõrdselt. Nad on endale koostanud 10 lihtsat käsku, mis sarnanevad arenenud riigi põhiseadusega, ainult selle vahega, et need on lihtsad, arusaadavad ja jälgitavad. 

Juhul kui ka kõik riigid soostuksid nentima, et organisatsioon, mis aktiivselt tegeleb interneti kui sellise üleval hoidmise ja arendamisega võiks olla ikkagi mõõdupuuks, kuhu riigid peaksid pürgima. Siis oleks maailm palju parem koht. USA-s siis taaskord on jõutud ajajärku, kus netiliberaalsus on kaotanud, ning suurkorporatsioonid kes pakuvad inimestele inetrnetile ligipääsu said lobitöö tulemusena võidu. Mille tagajärgi keegi veel ei oska arvata. Nimelt asja tuum mis otsusega vastu võeti seisneb selles, et kui keegi tahab üle interneti andmeid liigutada, siis see maksab kui tahta reaalajas midagi teha siis see on kallim, kuna vajab kiiremat ühendust. Sellega neutraalsus kaob, kuna üle interneti teenuste pakkujad peavad omama  kas suuremat rahakotti või teenused tasuliseks muutma, et end klientidele kättesaadavaks teha. Ning vabavaralised lahendused põhimõtteliselt jäävadki laadima, kuna kui keegi on maksnud teenuse eest siis tema päringud lähevad ennem täitmisele. IEEE aga hoidub kõigest sellisest eemale. Võrk peab olema vaba ja kõikidele võrdsetel alustel ligipääsetav. 

Samas ka anti sellega roheline tuli diskrimineerimaks inimesi, kes elavad ainult ühe interneti teenusepakkuja piirkonnas, kuna on võimalik et sisu mida sa tahad tarbida selle looja pole antud teenusepakkujaga lepingut sõlminud ja seetõttu kasutaja sellele mõistlikku ligipääsu ei saa. Sama võimalus on ka tegelikult Eestis, kuna ka siin maal pole siiani riik või teenusepakkujad siiani tahtnud liigutada selles suunas, et oleks nende vahel konkurentsi. Kui mõni teenusepakkuja on end kusagile majja sisse vedanud, siis pahatihti konkurendid enam sinna ei roni.

ITSPEA2017S-Teema4

Pekka Himaneni raporti ülevaade

Peanarratiiv

Härra Pekka oma raportis Soome parlamendile kujutab ülevaadet, mis toimub ühiskonnas laiemalt. Milleni on tänapäeval jõutud infoühiskonna arenguga ja kuidas peaks sellele reageerima. Peamine soovitus mis ta täheldab on, et võimul olijad peaksid olema avatumad ja ettereageerivad. Takkajärgi millegi parandamine ei ole infoajastul enam võimalik, sellega kaob usaldus ja paindlikkus, millega koos kaob ka finants. Ta toob näitena kolm vaadet tänapäevasest infoühiskonnast, Soome, USA ja Singapur. USA-d kujutatakse liberaalse variandina, kus nõrgad jäetakse maha ja vahe rikaste ja vaeste vahel läheb aina suuremaks. Soome, kus on koos infoühiskond ja heaoluühiskond, kus hoitakse jäigalt kinni heaolust hoomamata, et seda ei saa üleval hoida ilma arengute ja innovatsioonita, mis infoühiskonnas on vajalik, ehk praktikas tõmmatakse ühe koomale heaolu, kuid infosektorit selle arvelt arendatud pole ja kogu finantssissevool kannatab. Singapuri variandi puhul on mindud suurkorporatsioonide meelitamise teed, kus maksulangetustega meelitatakse neid kohale, kuid kuna kohalikku teadmisi pole, siis leitakse veel odavamaid piirkondi ja ei jääda sinna paikseks, lisaks on seal probleemne riigipoolne kontroll, kuna riik meelitab maksudega, siis tahab ta ka kontrollida ja see ei ole sobilik infoühiskonda. Väljatoodud on suhteliselt kardinaalsed vaated ühiskonna erinevustest ja nende toimimise süsteemidest.

Kes on Pekka Himanen

Esmalt alustaks tema raportist, miks mul tekkis üldse huvi antud isiku vastu. Nimelt on ta oma raportis tsiteerinud tema enda ja Manuel Castells poolt kirjutatud publikatsioone. Kiire otsing aga Pekka poolt tsiteeritud publikatsioone ei suutnud välja raalida. Edasi peale antud raporti esitamist oli autoril peaaegu 7 aastat vaikust, kus ta ühtegi artiklit ei avaldanud. Raportis kasutatud publikatsioonid, on kas kahasse Manuel Castells-iga või Pekka enda poolt loodud, seega tekkis kahtlus antud raporti vajaduses ja selle mõtestatuses. Härra Manuel on enamik oma elu koguaeg võidelnud millegi vastu (WIKI), 15.aastasest saati on ta lähtunud ("You had actually to resist the whole environment, and to be yourself, you had to fight and to politicize yourself") motiivist , mille tõlge võiks olla, et kogu keskkonna vastu tuleb võidelda, et olla sina-ise tuleb võidelda ja politiseeruda. Minu jaoks on selline poliitilise arvamuse kujundaja natuke vastukarva. Eriti antud raporti tausta võtmes. Kus tegu peaks olema Soome parlamendi aluspõhjaga selles suunas kuhu ühiskonnaga edasi liikuda. Miks Pekka kasutab sellise taustaga autori tõid ja miks ta temaga nii ligidalt lävib on minule müsteerium. Kogu tema uurimustöö on viinud tõdemuseni, et kogu areng peaks olema suunatud inimeste elujärje parendamise poole (BIO). Siis mul on tõsiselt kurb vaadata soomlaste poole ja nentida, et taolise teadmise omandamiseks on neil eraldi raportit vaja. Pekka biograafias pole midagi sellist kirja pandud mille põhjal oleks minul lihtinimesena alust eeldada, et ta oleks kvalifitseeritud muutma terve riigi poliitikat, kuna tema haridus on filosoofia alal ja aastast 1994. Tema doktoritöö oli religioonifilosoofia teemal, jah mööndusena 94. aastal oli tal kõrvalerialaks informaatika, kuid 10 aastaga oli vahepeal toimunud revolutsioon sellel alal. Tema enda kodulehel on ainuke pealetükkiv teema tema kirjutatud raamatud, mis tänapäeval kahjuks on juba lettidele jõudes oma värskuse minetanud. Mida ta peaks ka teadma informaatikaühiskonna uurijana. Midagi värsket ja ajakohast temalt mul leida ei õnnestunud. Kokkuvõtteks mulje jäi mulle antud kodanikust selline, et ta on kirjutanud raamatud, mis said positiivse vastukaja haritlaste seas, mistõttu tal tekkis arvamuspositsioon, mida ta suutis edukalt ära kasutada ja sellega täita iga lihtsureliku kolmandaid vajadusi, vajadust võimu, raha ja kuulsuse järgi.

Raportist

"This review describes the areas where action must be taken, yet it is not a practical implementation plan. The actions that are proposed in this review form a balanced entity: for example, the suggestions related to a creative economy require the creative welfare society if a balanced outcome is wanted." Pekka kirjeldab üleüldiselt kuidas ühiskond toimib ja juhib tähelepanu vajakajäämisetele. Aga seda ellises võtmes, kus kogu riigi juhtivsüsteem tuleks ringi ehitada. Tegevused mida ta on väidetavalt pakkunud välja peaksid siis looma nutika majanduse, kuid ainuke läbiv mõte, mida mina suutsin välja sealt raalida oli, see et tuleb luua lastele parem haridus, kus nad saaksid suhtlemisoskused ja neile antaks julgust võtta uusi projekte ette. Ehk kõik oleksid eraldi individuaalsed juhid, kes oleksid võimelised iseseisvalt suurettevõtteid looma. See teema läheb edasi muidugi kuni pensionini. Aga reaalseid soovitusi mis oleksid tasakaalus Soome kultuuriruumiga mina ei kohanud. Vaated on üpriski radikaalsed ja nõuaksid kogu uue generatsiooni usaldamist Pekka juhtimise alla. 

Immigratsiooni pooldamine on tal ka südameteemaks. Tema poolt toodud graafikul immigrantide osakaalu poolelt on väga selgelt näha ka enim terroristide hirmu all elavad riigid. Ehk praeguse seisuga piiride avamine ei ole andnud otseselt sellist head lähenemist nagu ta ootas. Samuti ei ole töötus antud riikides vähenenud, jah töötajatenõudlus on suurenenud kuid töötajate kogusumma on ikkagi samal tasemel või vähenenud graafikus välja toodud riikides. 

"Therefore, it is critical that the government subsidies to agriculture in developed countries are abolished (in a manner that justifies the change also for farmers and other agricultural workers). This would remove a key structural factor that keeps the developing countries in the underdog’s position in the global economy. " Sellest mõttest mina tema puhul aru ei saa, ehk tema on kolosaalselt kahepalgeline inimene, nimelt tema promob rohelist ja koeskonnasõbralikku ühiskonda, kus õhk oleks puhtam ja kõik oleks võrdsed. Või vähemalt elujärg oleks kõikidel parem ja kõik hooliksid teineteisest. Kuid samas siis talunikud ja kõik käsitöölised sellega kaasa arvatud oleksid siis kõrvale heidetud. Miks, sest et sellega toetame arenevate riikide majandust. Kuid sellega toome riski enda riigi iseseivusesse ja rahva tervisesse. Samuti hakkame transpordiga rikkuma keskonda. Ja viime raha enda ühiskonnast välja. Ja samas kuidas see peaks tooma arenevaid majandusi alltootja rõngast välja. Seetõttu et nõudlus neile kasvab, siis ega nemad peatootjateks pole, see oleks veel hullem siis neid hakataks veelgi rohkem eksplauteerima ja nad taandataks agraarühiskonda tagasi. Kuna nende ainuke eesmärk olekski toitu kasvatada. Vaatamata sellele, et rahval seal võib olla teoreetiline ligipääs haridusele ja informaatilistele lahendustele, ei ole ju seda talunikuna vaja nagu antud Pekka kommentaarist saab järeldada.Sest arenenud ühsikonna liikmed ei peaks tegelema põllumajandusega.

ITSPEA2017S-Teema13

Uutmoodi IT

Ma ausalt öeldes ei kujutaks praegusel ajal ettegi, et oleks võimalik kuidagimoodi mööda saada elus ilma mingit IT lahendust kasutamata. Miks niimoodi, sest kogu kodanikuna vajalik tegevus on toimetatav eesti.ee portaalis, edasi maksude jaoks on emta.ee ja sealt edasi kogu rahaga toimetamine on pankades, kus paberil jah on võimalik midagi teha, kuid teller siiski toimetab arvuti taga. Et deklaratsioone esitada või miskit vajalikku oma eluetapis taotleda, teavitada või kirja panna siis see käin kõik elektrooniliselt. Isegi siis kui tahta sellest eemal hoida end, siis lõppude lõpuks sina ise ei pruugi elektroonilist lahendust kasutada ja annad paberile allkirja, kuid see paber ikkagi kajastub elektrooniliselt ja välja prinditi ta ka elektrooniliselt. Samuti ka erivajadustega inimesed, jah riik on suurelt reklaaminud, et kõik avalikud asutused peavad võimaldama ligipääsu hoonetesse, kuid pahatihti see loosungiks jäänud ongi. Nimelt kui tahta minna sotsiaalkindlustusametisse, kes tegeles töövõimetuse määramisega, siis seal vastuvõtt oli kolmes eri tasandis on olemas küll ratastooli siinid, kuid väga järsud ja libedad. Edasi majja tuleks ka kuidagi pääsed, niisama linnukeste panemisest paberile ei piisa, et hoones sees on midagi tehtud. Nimelt nii parklast, kui ühissõiduki peatusest majani pääsemine on ikka paras katastroof, tee-remondiga, mis umbes 2013.a paiku seal aset leidis on äärekivid jäänud väga kõrgele, kõik peale kõrgendatud maasturi suudaks endal seal vaevata küljest ära sõita kõik plastdetailid ja ka mootorijupid mis juhtumisi masina küljes on. Sellepärast on isiklikult siiralt kahju, või õigemini häbi pigem, kogu süsteemi pärast, mis praeguseks sisse juurdunud on. Täidetakse punkte paberil, mis on kellegi haldusalas kohustuseks vaatamata suuremat pilti. Suudetakse küll midagi väliselt korda saata ja suurejooneliselt oma tegusid reklaamida, peale mida aga ei saa kuidagi tõdeda, et mingil astmel on sisse tehtud viga ja seda parandada. Ja parandada ei suudeta end ka mitte järgmine kord, ehk see jube õnnetuste rada on samasugune koguaeg. 

Nüüd aga edasi, nimelt juhtusin osalema selle aastasel (2017) Robotexil. Kus õheks võistlusalaks oli mõttejõul roboti juhtimine. Kui praeguseks hetkeks on väga tugevalt ennast sisse söönud klaviatuur ja hiir, mingil määral on tunda ka puuteekraanide kohalolu, siis juba tuleb ka mõttejõul juhtimine. Lihtsalt võttes on tegu EEG sensoritega ja juhttarkvaraga, mis muudab sensoritelt mõõdetud signaalid arusaadavaks tegevuseks. Ja arvestades, et põhimõtteliselt hiire juhtimiseks vajalik loogika 4 suunda oli piisav 1 sensoriga, siis potentsiaali sellel on. Eriti arvestades, et tegu oli suhteliselt töökindla lahendusega vale liigutusi robotil väga ei olnud. See tehnoloogia pole invasiivne, ehk selle andurid on kehast väljas, operatsioone pole vaja, miinuseks on see, et andurid vajavad suheliselt väikest vahemaad ajust. Ehk pikad juuksed ja raudimplantaadid koljus on segavad faktorid. Võimalused aga mida sellega saavutada on suured. Nimelt sellega enam ei sõltuks sisendi andmine seadmele füüsilisest võimekusest, ainuke probleem on veel teabe tagasi saamine. Kuid üks osa on juba tulemas.

ITSPEA2017S-Teema9

Arvamusavaldus

Alustuseks väike mõttevälgatus tööpositsioonide kohta IT-sektoris. Nimelt kui me tahaksime klassifitseerida kedagi mingile kindlale ülesandele, siis me saaksime seda teha väga kitsaste raamide sees. Ehk me eeldaksime, et IT sektor oleks põhimõtteliselt võrdeline meditsiiniga, kindlatel tingimustel. Mida ma sellega mõtlen. Kui me võtame kirurgi kelle ainsaks tegevuseks on näiteks kõõluste operatsioonid, siis tema taga on meeskond kes täidab ainult neile antud kindlaid ülesandeid, et kirurg saaks tulla ja särada selle paar tundi operatsioonil. Lõikus on vajalik ja selle kõige efektiivseim variant on alati ühtmoodi, ehk rutiin hakkab sisse tulema ja viimased viis aastat pole miskit muutunud ja järgmised viis aastat pole ka muutust ette näha. Nüüd aga võtame IT-sektori, kus enam mängureeglid sellised ei ole. Nimelt IT kliendibaas, kelle nimel kogu maailma teenindus käib kaas arvatud kirurg, on väga tundlik, kuna pakkujaid on palju ja puudub konkreetne eluline vajadus, enamasti on tagamõtteks ikka rohkem raha teenida. Seega on teemadeks kulude optimeerimine ja sellega seoses ka võhiklikkus, kui oleks vahendeid jagada siis oleks ka tellijad haritud oma soovide poolest. Kui kirurg saab oma lõikusi teha koguaeg ja ta ei pea oma kvalifikatsiooni muutma, siis IT-s niimoodi ei saa, lisaks oma arendajatele on sul ühiskond tellija ja hulga muid faktoreid, millega sa pead koguaeg kaasas käima. Mis omakorda tähendab, seda IT-s ei saa jääda 10-ks aastaks oma künkale istuma jääda ilma probleemideta. Seetõttu on ka võimatu eeldada, et positiivses IT ettevõttes oleks ka võimalik töötajaid sildistada. 

IT ettevõttes on suurimaks varaks alati töötajad(seal sees ka juhid) ja nende teadmised. Kunagi ei saa selles sektoris kinni jääda sellele, et keegi oskab mingit kindlat spetsiifilist koodijuppi manada ja saab sellega ilusti oma pesnionini hakkama. Lisaks sellele koodijupile tuleb areneda, vajadusel asendada töökaaslasi ja igas situatsioonis mis ette tuleb peab leidma lahenduse, kuidas oleks efektiivseim võimalik lahendus ülesande lahenamiseks. Mis omakorda dikteerib ka selle, et oma mätta otsast ei saa asju vaadata tuleb teada ka mitut mätast sinust eemal olevaid inimesi ja ka nende peale mõelda. Seega kui me tahaksime IT alal kellelegi konkreetselt öelda, et sina oled nüüd teamleader ja sina coach siis me oleme juba eos antud ettevõtte hukule määranud. Seal hakkab toimuma väga põhjalik stagneerumine, kuna juht ei suuda töötajaga sammu pidada ja istub ikka omas mõttemallis kinni, ning alluva areng on pidurdatud, mis tähendab et reaalne töötulemus, mis väljastatakse kannatab, kuna konkurendid lihtsalt jalutavad mööda. Ehk me ei saa suruda peale raamistikku, mille sisse me töötajad paigutame, kuna see pärsib nende tegevust ja loovust. Sellega seoses ka ettevõtja pärsib enda tegevust. 

Jeff Bezos

Amazon.com looja, kes kirjutas kokku kogu Amazon-i äriplaani 1994.a autosõidu ajal, kui ta sõitis New-Yorgist Seattelisse. Praeguseks hetkeks on Amazoni väärtus jõudnud 140 miljardi $ ligidale, mis on teinud ka selle juhi Jeff Bezose, kas juba maailma rikkaimaks või kohe kohe maailma rikkaimaks inimeseks. Aga miks ma ta valisin, esmalt tegu oli programmeerijaga, kuni 1994.aastani. Mis tähendab et kolmeteist aastaga on mees jõudnud tava plaga pealt maailma rikkaimaks inimeseks. Enne Amazon-i asutamist oli tal pealk tugevalt üle ameerika keskmise, kuid sellele vaatamata riskis ta kogu oma varadega, et Amazon tööle panna. Ja seda ainult uuringu põhjal, et interneti kasutus hakkab tõusma. Lisaks julgusele oli tal ka õnne, et õigel hetkel jõuda oma tootega turule. Samas oli ka teenus mida ta pakkus väga innovatiivne, millega ta sai koheselt arenema hakata. Kuid nullist hiiglaseks kasvamine ja kiirendatud tempos tähendab seda et tekivad kasvuraskused ja nendes ülesaamiseks peab olema väga loov. Ehk kui tahta nüüd klassifitseerida Jeff Bezost, siis tuleb jänni jääda, kuna konkreetselt lahterdada talle mingi kindel osa ei ole võimalik. Härra on tuttav kõikide aspektidega ja seda ta ka üritab koguaeg lihvida endal. Vastavsel juhul kui ta ei task mis tal firmas toimub, siis ei oleks võimalik ka samal kvaliteedil teenust pakkuda. Näiteks tema näide, kui mõnes tiimis peaks olema lahkarvamusi, siis tuleks need lahkarvamused kohe kusagile kõrgemale saata, kuna kui need jäävad oma tiimi sisse, siis ainsaks lahendajaks sellisel juhul on väsimus, alla annab nõrgem pool, see kes on otsusekindlam, tema tahe jääb ka peale. Kuid selline süsteem pole jätkusuutlik, mistõttu tuleks selliseid olukordi vältida. Selliste tähelepanekutega saab kirjeldada teda nii teamleaderit, coachi, mentorit, kui ka executive-i ehk konkreetselt lahterdada pole võimalik. Ja peamiseks nõudmiseks tal oma alluvatele ongi see, et ülemuse nõudeid peab olema võimalik tühistada vajadusel ja ilma suurema bürokraatiata. Mis omakorda nõuab, et nii juhid kui alluvad mõlemad oleksid teadlikud ja koguaeg areneksid, et argumenteerimine nende vahel toimiks ja toimuks.

Elon Musk

Tesla ja SpaceX asutaja. Ta lähtub mentaliteedist, et juhtidelt oodatakse, et nad töötaksid rohkem kui need kes temale alluvad ja juht peab alati kindlaks tegema, et tema alluvate nõudmised oleksid täidetud, enne tema omi. Elon Muski valisin seetõttu, et tema on lisaks juhile ka visionäär, kes viib kogu IT sektorit tänapäeval edasi. Tänu temale julgetakse eksperimenteerida ja proovida midagi uut. Samuti investorid on aru saanud IT vajalikkusest ja paindlikus arendusmudelist. Samas juhina tal on samuti võimalik olla kõikides välja pakutud IT juhi rollides. Ja kindlasti ta ka neid igapäev mingil määral teeb. Sellist impeeriumi üksinda üles ehitada on suhteliselt võimatu, mistõttu on ta kindlasti enda ümber kogunud ka korraliku tiimi, kellele ta saab toetuda.